Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

   

Levinud stsenaarium…

„Oh, täna ei ole tõlkimiseks üldse aega. Kõik tööd ja tähtajad tulid korraga. Mis ma selle tööga siis peale hakkan? Õhtuks on vaja. Noh, lasen Google Translate’ist läbi ja vaatan kiiresti üle. Kes sellel ikka vahet teeb…“

Nii jõuaks toimetaja kätte katkine tekst, mida kohe ühestki otsast enam tervikuks siduda ei saa. Nagu keegi oleks peegli maha visanud ja käskinud killud tagasi kokku kleepida. Polegi muud teha, kui iga segment tõlkeprogrammis uuesti üle käia ja päästa projekt kindlast hävingust.

Milles siis probleem?

Probleem seisneb selles, et masintõlge teisendab sõnu, mitte mõtet. Kui sisestada ingliskeelne tekst masintõlkeprogrammi ja anda käsklus see eestikeelseks muuta, võib võtta mürki selle peale, et lauseloogika muutub ja tähendus muutub vastupidiseks või täiesti arusaamatuks. Rääkimata käändelõppude ja idioomide haihtumisest.

Seega mida pikema ja keerukama struktuuriga on algkeelne lause, seda suurem on risk, et masintõlge suudab üllitada eestikeelse teisendirea, kus võivad isegi komad kenasti paigas olla, ent paraku puudub tõlkelauses algselt väljendatud mõte. Mõnikord võivad sellised tulemid olla diagonaalpilgul vaadatuna petlikult head ning alles veidi sügavam analüüs toob puudused esile. Sageli on aga lihtsam ja kiirem meisterdetektiivi mängimise ja vigase lause parandamise asemel tõlkida see ise ilma masina abita.

Liiga mustad prillid?

Tuleb tunnistada, et masintõlge on viimastel aastatel teinud arengus suure hüppe. Tänu Google’ile või näiteks ka Tartu Ülikooli masintõlkele[1] on lihtsustunud võõrkeelsest tekstist arusaamine – mis on ka omaette väärtus. See võib näiteks aidata tõlkijal või toimetajal teksti tähendust kiiresti hoomata, et moodustada n-ö toores põhi loetava lause konstrueerimiseks sihtkeeles.

Samuti on masintõlkest abi ka väga ühetaoliste tekstide korral, kus kasutatakse pigem numbreid, lühendeid, standardseid lihtlauseid ja mitte väga keerulisi konstruktsioone. Numbrite teisendamine ei ole just raketiteadus. Arvatavasti meeldiks igale tõlkijale vaid ühe nupuvajutusega 200 segmenti automaatselt ära tõlkida. Kas pole mitte nii?

Seega ei seisne probleemi tuum mitte masintõlke kvaliteedis, vaid selle käsitsemises. Tasub teada, millal võib masintõlkest abi olla ja mille peale loota ei tasu. Juhul kui tõlkija tunneb, et tähtaeg on juba liiga lähedal, ja haarab masintõlke abikäest kinni, siis tasub tal alati olla kriitiline nii enda kui ka programmi suhtes.

[1] Vt https://tartu.postimees.ee/4082917/google-translate-sai-konkurendi-ulikooli-keeletehnoloogid-valmistasid-uuendusliku-eestikeelse-masintolke-tooriista

  • Kaspar Kaup

Join our newsletter
NEON @ Twitter