Tõlkimist kui tõlkija igapäevast tööd ümbritseb palju müüte. Üks nendest on kindlasti see, et see polegi õige töö, vaid pigem ajaviide, mida saab teha igas asendis – kus iganes ja kes iganes. Piisab vaid heast keeleoskusest. Müütide hulka kuulub seegi, et tõlkimine on ettevõtete jaoks teisejärguline tugiteenus, mida tellitakse muude tähtsamate turundustegevuste kõrval vaid äärmisel vajadusel. Mõlemad seisukohad sisaldavad endas ohtlikku vasturääkivust. Tänases globaalses ärikeskkonnas on tõlkimine oluline osa rahvusvahelisele edule orienteeritud ettevõtete turundustegevusest, kus turustatavate toodete juhendid ja tootekirjeldused, kodulehed ja kataloogid tõlgitakse vajalikku sihtkeelde ning seda ei saa teha kes iganes. Allpool peatumegi lühidalt neil aspektidel, mida kätkeb endas professionaalse tõlkija elukutse ning milliseid oskusi ja millist kvalifikatsiooni see eeldab. Needsamad eeldused on määravaks mitte lihtsalt tõlgete valmimisel, vaid kvaliteetsete tõlgete valmimisel vastavalt kliendi vajadustele.

Tõlkija amet kui elukutse

Tänapäeval on tõlkija amet omaette elukutse. Selleks vajaliku ettevalmistuse ehk kvalifikatsiooni saab omandada magistriõppes ning kompetents ehk kogemused saadakse igapäevase tööga. Tõlkija amet on üks nendest, kus ei piisa üksnes kõrgharidusest, vaid kus tegelikud teadmised ja vilumus omandatakse eelkõige just praktilise töö käigus. Väga paljud professionaalsed ehk elukutselised tõlkijad  ei olegi õppinud ülikoolis põhiainena keeli ega keeleteadust. Tihti annab parima tulemuse kombinatsioon suurepärasest keelevaistust ja mõne teise, spetsiifilisema eriala tundmisest. Elukutseliseks tõlkijaks saab pidada inimest, kes on selle ameti valinud teadlikult. Oluline pole see, kas ollakse hariduselt filoloog või mõne muu valdkonna esindaja. Oluline on see, et inimene on veendunud, et omandatud haridus, valdkonnapõhised teadmised ja senised kogemused väljenduvad parimal viisil just tema töös tõlkijana. Elukutselise tõlkija puhul pole vähem oluline ka see, et tõlkimine on põhitegevus või vähemalt moodustab peamise osa tema sissetulekust. Miks on just see nii oluline? Nimelt eeldab parimate oskuste ja töös kõrgeima kvaliteeditaseme saavutamine teatud mahus kogemust ja erialast tegevust, mistõttu pole osalise ajaga tõlkimine selleks piisav. Oma kvalifikatsiooni ja kompetentsi säilitamiseks ja selle arendamiseks tuleb tõlkimisega tegeleda järjepidevalt. See on üks peamisi professionaalset tõlkijat iseloomustavaid välimäärajaid.

Muud olulised tegurid tõlkija professionaalsuse määramisel

Lisaks haridusele ja töökogemusele on mitmeid muid tegureid, mis on tõlkija elukutse puhul tähtsad. Lähtume siinkohal rahvusvaheliselt levinud tavast, et tõlkija tõlgib eelkõige oma emakeelde, sest selle keele omapära ja kasutuskeskkonda tunneb ta kõige paremini.

Siin mõned elementaarsemad nõuded professionaalsele tõlkijale.

  • Väga hea võõrkeele (lähtekeele) oskus ja laitmatu emakeel (sihtkeel).

Keel on elav nähtus. See on pidevas muutumises. Järjepidev enesetäiendus tänapäeva keelekasutuse ja erialakeele osas on kindlasti vajalik. Ilma ei saa ka kaasasündinud või kogemuse läbi omandatud keelevaistuta. Järjepidev töö tõlkijana tagab üldjuhul ka arusaamise keele orgaanilisusest, selle nüanssidest.

  • Valdkonna tundmine.

Tõlketöös ei tõlgita mitte sõnu (otsetõlge), vaid antakse edasi mõtet. Selleks on vaja tunda tekstis käsitletavat valdkonda ehk teemat. Kui tekstilähedast tõlget on vaja, seda otsustab klient. Siinkohal tuleb kasuks vastav haridus või kogemus tööst selles valdkonnas (näiteks meditsiinitekstide puhul töö erialaarstina).

  • Suurepärane analüüsivõime nii teksti sisu kui vajalike tööprotsesside osas.

Tõlkija peab hindama teksti iseloomu, kellele see on suunatud, millist stiili on kasutatud jms või oskama esitada sellekohaseid küsimusi tellijale, et garanteerida vajalik lõpptulemus. Samuti peab ta suutma oma tööd õigesti planeerida ja ajastada – kui palju aega tal läheb töö tõlkimiseks, kui palju aega läheb terminoloogia ja sisu konsulteerimiseks, kui palju aega sisu ja õigekirja kontrolliks.

  • Oskus kasutada abimaterjale ja suhelda vajadusel töö tellijaga.

Tõlkija peab olema teadlik milliste allikatega ta saab töötada, et tagada parim kvaliteet just selle konkreetse valdkonnaga seotud teksti tõlkimisel. Ta peab olema teadlik sellest, millised allikad on lubatud ja millised mitte. Tõlkija peamisteks abivahenditeks on tänapäeval tema enda vastavasisuline tõlkemälu, kui ta on seda teemat varem tõlkinud või siis avalikud veebipõhised andmebaasid ja sõnastikud, kuid ka kliendi enda poolt tõlkijale kasutamiseks antud materjalid.

  • Tehniline kompetents.

Ükski professionaalne tõlkija ei saa tänapäeval läbi ilma arvutiprogramme tundmata. Kõige elementaarsem abivahend kiire ja kvaliteetse tõlke tagamisel on tõlketarkvara, olgu ta siis milline tahes, kui kliendil pole konkreetseid nõudmisi. Tõlketarkvara salvestab kõik seni tõlgitud tekstid paralleeltekstidest tõlkemäluna, mis sisaldab ka siis juba (eeldatavasti) kliendiga kooskõlastatud terminoloogiat.

  • Kutse-eetika järgimine: lojaalsus, konfidentsiaalsus ja andmekaitse.

Tõlkija on oma tellijale lojaalne. Ta ei suhtle otse lõppkliendiga, kui tellijaks on tõlkebüroo ega avalda tellimuse ja tellijaga seotud teavet konkurentidele, kui tellijaks on otseklient. Konfidentsiaalsus on võlusõnaks enamuse tõlketellimuste puhul. Eriti aga erialatõlgete puhul. Tõlkija peab olema teadlik ka andmekaitse nõuetest ja seda teemat reguleerivatest õigusaktidest (näiteks haiguslugude tõlkimisel).

  • Enesekriitika ja esteetika.

Lisaks tekstide eesmärgipärasele ja korrektsele tõlkimisele tuleb töö üle anda kas originaaliga analoogses vormingus või vastavalt tellija nõudmistele. Valmis töö korrektne vormistus on sama oluline kui suurepärane tõlge. Konstruktiivne kriitika ja enesekontroll ei ole liiast. Kas ma olen selle teksti puhul kõik teinud? Ja kas ma olen andnud endast parima? Need on kaks põhilist küsimust, mida professionaalne tõlkija peaks endalt enne töö üleandmist küsima.

  • Pidev enesetäiendus ja ajaga kaasas käimine.

Professionaalne tõlkija on kursis tõlkemaailmas toimuvaga. Tehnika ja kasutatavad programmid uuenevad meeletu kiirusega, mistõttu on oluline teada milliseid tehnilisi abivahendeid on võimalik kasutada, et töö oleks efektiivsem. Kiire teenindus on kvaliteedi kõrval väga oluline faktor tõlketööde tellimisel.

Ning kokkuvõtteks.

  • Professionaalne uhkus oma töö ja oskuste üle ning teadlikkus eeltoodud punktide määravusest kvaliteetse teenuse osutamisel ja jätkusuutliku kliendisuhte säilitamisel.

Need on ühed olulisemad aspektid ja eeldused, mis eristavad professionaalset tõlkijat asjaarmastajast ehk hobitõlkijast. Iga elukutse esindaja peab olema uhke selle ameti üle, mille ta on endale valinud. Tõlkija tööd väärtustatakse liiga vähe. Sellepärast olemegi püüdnud oma artiklitega juhtida üldsuse ehk võimalike tõlketeenuse tellijate tähelepanu nendele aspektidele, mis on olulised, et saada kvaliteetset teenindust.

Ühe noore meditsiinitõlkija kogemusest tõlkijaks saamisel saate lugeda tema blogipostitusest “Kuidas minust sai meditsiinitõlkija”.

 

Eeltoodud artikkel on kirjutatud 25.02.2016 avaldamiseks veebikeskkonnas www.arst.ee

Autor: Ly Tiido-Nurmetalo, juhatuse liige

  • Ly

Kommenteeri

Join our newsletter
NEON @ Twitter